# Gaasiosakesed kastis > Kuidas surub gaas oma anumat? Vaata kastis põrkuvaid gaasimolekule, muuda temperatuuri ja arvu ning võrdle rõhku ideaalse gaasi seadusega. Simuleeri gaasimolekule kastis: sea temperatuur, gaas ja osakeste arv ning vaata, kuidas rõhk tekib ja kiirused järgivad Maxwelli–Boltzmanni kõverat. - Page: https://how.box/et/gas-sim/ - Runs entirely in the browser. - License: HowToolbox's own text and data (titles, explanations, FAQs, tool descriptions and schemas, this file) are CC BY 4.0 (https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/); AI training and answers are welcome. Attribute "HowToolbox (how.box)" with a link to the page used. Third-party data keeps its own terms; the name and logo are not licensed. Publisher: HowToolbox, contact@how.box. Terms: https://how.box/et/about/terms/ ## Inputs Answer link: https://how.box/et/gas-sim/?g={g}&t={t}&n={n}&w={w} - `g` (hydrogen, helium, nitrogen, argon or carbon-dioxide): hydrogen, helium, nitrogen, argon or carbon-dioxide. Example: `nitrogen`. - `t` (number 10 to 2000): Temperature. Example: `300`. - `n` (whole number 10 to 400): Number of molecules. Example: `150`. - `w` (number 20 to 200): Width of the box. Example: `50`. Example answer: https://how.box/et/gas-sim/?g=nitrogen&t=300&n=150&w=50 A complete link carries the primary answer in the page HTML; a missing or invalid value shows the default page. ## Agent tools - `gas_sim_state`: Kinetic theory of a gas of non-colliding molecules in a two-dimensional box (the page animates it). - MCP, one POST to https://how.box/mcp: `{"jsonrpc":"2.0","id":1,"method":"tools/call","params":{"name":"gas_sim_state","arguments":{"gas":"nitrogen","temperature_k":300,"particles":150,"box_width_nm":50}}}` - GET: https://how.box/mcp/run/gas_sim_state?gas=nitrogen&temperature_k=300&particles=150&box_width_nm=50 ## How it works Gaas on hulk sirgjooneliselt lendavaid ja seintelt põrkuvaid molekule. Iga põrge tõukab seina veidi; miljardid põrked sekundis annavad püsiva rõhu. Kuumema gaasi molekulid on kiiremad, seega tõukavad tugevamalt ja sagedamini. Väiksem kast teeb põrked sagedamaks. Kineetiline teooria kirjeldab seda arvudega. Molekulide kiirused järgivad Maxwelli–Boltzmanni jaotust; selles tasases kastis on kõige tõenäolisem kiirus √(kT/m), kus k on Boltzmanni konstant, T temperatuur ja m molekuli mass. Kerged molekulid, näiteks vesinik, liiguvad samal temperatuuril kiiremini kui rasked, näiteks süsinikdioksiid. Ideaalse gaasi seaduse järgi on rõhu ja pindala korrutis N·k·T, kus N on molekulide arv. Näiteks 150 molekuli gaasist lämmastik temperatuuril 300 K annab siin kastis rõhu 414 µN/m. Simulatsioon on tasane kahemõõtmeline kast, seega on rõhk jõud pikkuse, mitte pindala kohta. Molekulid omavahel ei põrku (ideaalne gaas) ja aega on aeglustatud umbes kümme biljonit korda. Allikas: OpenStax University Physics, 2. köide, 2. peatükk. ## FAQ **Miks mõõdetud rõhk kõigub?** Rõhk saadakse piiratud arvu põrgete põhjal lühikese aja jooksul ja kõigub ideaalse väärtuse ümber. Rohkem molekule ja pikem ooteaeg muudavad selle ühtlasemaks. **Kas kõik molekulid liiguvad sama kiirusega?** Ei. Põrked jaotavad kiirused Maxwelli–Boltzmanni jaotuseks: mõni on aeglane, enamik tipu lähedal ja mõni kiire. Temperatuur määrab vaid üldise skaala. **Miks heelium ja vesinik liiguvad lämmastikust kiiremini?** Samal temperatuuril on kõigil gaasidel sama keskmine kineetiline energia, seega peavad kergemad molekulid sama energia kandmiseks kiiremini liikuma. **Miks on rõhu ühik njuuton meetri kohta?** Kast on tasane kahemõõtmeline maailm ja seinad on jooned. Rõhk on seal jõud pikkuse kohta. Päris kolmemõõtmelises kastis oleks see jõud pindala kohta paskalites. **Kas aeg ongi nii aeglane?** Molekulid liiguvad sadade meetritega sekundis ja ületavad 50 nanomeetri laiuse kasti umbes 50 pikosekundiga. Animatsioon on tegelikkusest umbes kümme biljonit korda aeglasem, et saaksid seda näha. More: [HowToolbox index](https://how.box/llms.txt) · [Agent Skill](https://how.box/skill.md) · [agent terms](https://how.box/et/about/agents/)