# Pendli perioodi kalkulaator > Kui kaua kestab pendli üks kiik? Pendli täpne periood mis tahes amplituudi korral võrreldes väikese nurga valemiga; kiikumine joonistub otse. Arvuta pendli periood pikkuse ja algnurga põhjal täpselt ning valemiga T = 2π√(L/g) Maal või teistel maailmadel ning lohista kiike, et näha muutust. - Page: https://how.box/et/pendulum/ - Runs entirely in the browser. - License: HowToolbox's own text and data (titles, explanations, FAQs, tool descriptions and schemas, this file) are CC BY 4.0 (https://creativecommons.org/licenses/by/4.0/); AI training and answers are welcome. Attribute "HowToolbox (how.box)" with a link to the page used. Third-party data keeps its own terms; the name and logo are not licensed. Publisher: HowToolbox, contact@how.box. Terms: https://how.box/et/about/terms/ ## Inputs Answer link: https://how.box/et/pendulum/?l={l}&lu={lu}&a={a}&w={w} - `l` (number 0 to 100000): Length to the centre of the bob in lu. Example: `1`. - `lu` (m, cm, ft or in): m, cm, ft or in. Example: `m`. - `a` (number 0 to 179): Release angle from the vertical, degrees. Example: `30`. - `w` (mercury, venus, earth, moon, mars, jupiter, saturn, uranus, neptune or pluto): World for gravity: mercury, venus, earth, moon, mars, jupiter, saturn, uranus, neptune, pluto. Example: `earth`. Example answer: https://how.box/et/pendulum/?l=1&lu=m&a=30&w=earth A complete link carries the primary answer in the page HTML; a missing or invalid value shows the default page. ## Agent tools - `pendulum_calculate`: Period of a simple pendulum, exact for any amplitude and by the small-angle formula T₀ = 2π√(L/g). - MCP, one POST to https://how.box/mcp: `{"jsonrpc":"2.0","id":1,"method":"tools/call","params":{"name":"pendulum_calculate","arguments":{"length":1,"length_unit":"m","amplitude_deg":30,"world":"earth"}}}` - GET: https://how.box/mcp/run/pendulum_calculate?length=1&length_unit=m&litude_deg=30&world=earth ## How it works Pendel kiigub, sest raskusjõud tõmbab raskust tagasi madalaima punkti poole ja see ületab selle iga kord. Väikeste kiikude korral sõltub ühe edasi-tagasi kiige aeg ehk periood ainult pikkusest ja raskuskiirendusest: mitte raskuse massist ja vaevu kiige ulatusest. Seetõttu mõõtsid pendlid kelladega aega 300 aastat. Väikese nurga valem on T₀ = 2π·√(L ÷ g), kus L on pikkus meetrites ja g raskuskiirendus (Maal 9,81 m/s²). 1 m pikkuse pendli puhul on T₀ = 2π × √(1 ÷ 9,81) ≈ 2,01 s; 25 cm pikkune kiigub kaks korda kiiremini. Laiemad kiiged kestavad kauem: täpne periood on T₀ ÷ AGM(1, cos(θ₀ ÷ 2)), kus θ₀ on algnurk ja AGM aritmeetilis-geomeetriline keskmine. Nurga 30° korral on see 1,7% pikem, nurga 90° korral 18% pikem ning 180° lähedal peaaegu tasakaalustub pendel tagurpidi, seega periood kasvab piiramatult. Kalkulaator eeldab ideaalset pendlit: väike raskus kerge ja jäiga nööri või varda küljes, ilma hõõrdumise ja õhutakistuseta, seega päris pendli amplituud väheneb aegamööda. Allikad: OpenStax University Physics, 1. köide, jaotis 15.4 (openstax.org) väikese nurga valemi kohta ja NIST-i Digital Library of Mathematical Functions §19.8 (dlmf.nist.gov) täpse perioodi kohta. ## FAQ **Kust mõõta vabastusnurka?** Mõõda püstisest tasakaaluasendist, mitte horisontaalist. Nurk on kiige kaugeim punkt ühel pool, mitte nurk kahe pöördepunkti vahel. **Kui pikk on sekundipendel?** Pendel perioodiga 2 s, üks sekund kummaski suunas, on Maal umbes 99,4 cm pikk. Põrandakellades kasutatakse just seda pikkust. **Millal on väikese nurga valem piisavalt täpne?** Alla umbes 10° jääb viga alla 0,2% täpsest perioodist ja 20° korral alla 0,8%. Laiemate kiikude jaoks kasuta täpset perioodi. **Miks mõõdetud periood ei klapi?** Tavaliselt on põhjus ajavõtus või pikkuses. Mõõda 10 täisvõnke aeg ja jaga 10-ga: 0,2-sekundiline viga on 10% ühest 2-sekundilisest võnkest, aga vaid 1% 20 sekundist. Mõõda pikkus raskuse keskpunktini, mitte selle alumise servani, ja loe perioodiks edasi-tagasi liikumine, mitte ühte suunda. **Kuidas pendel Kuul kiiguks?** Umbes 2,5 korda aeglasemalt, sest Kuu raskuskiirendus on umbes kuuendik Maa omast ja periood on võrdeline suurusega 1 ÷ √g. Vali Kuu. **Kas seda saab kasutada kiikuva varda jaoks?** Otse mitte. Varda mass jaotub piki selle pikkust, see mudel aga käsitleb lenti punktina otsas. Füüsikalise pendli arvutuseks on vaja varda inertsimomenti. More: [HowToolbox index](https://how.box/llms.txt) · [Agent Skill](https://how.box/skill.md) · [agent terms](https://how.box/et/about/agents/)