Liigu sisu juurde

Kuidas kompleksarvud liituvad, korrutuvad ja pöörduvad?

Liida, korruta, jaga, astenda ja võta kompleksarvudest juuri – nooltena komplekstasandil.

i

i

z₁ × z₂

1 + 3i

Korrutamisel korrutatakse pikkused (2,23607 × 1,41421 = 3,16228) ja liidetakse nurgad (26,5651° + 45° = 71,5651°).

Põhiväärtused tabelina
Arva + bi|z|arg z
z₁2 + i2,2360726,5651°
z₂1 + i1,4142145°
z₁ × z₂1 + 3i3,1622871,5651°
Polaarkuju
3,16228 ∠ 71,5651°
Eksponentkuju
√10·e^(1,24905i)
Moodul |z|
√10 ≈ 3,16228
Argument
71,5651° (1,24905 rad)
Kaaskompleksarv
1 − 3i

Liida, korruta, jaga, astenda ja võta kompleksarvudest juuri – nooltena komplekstasandil.

Kuidas kasutada

  1. Vali tehe: liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine, aste zⁿ või n-ndat järku juured.
  2. Sisesta z₁ (ja z₂) reaal- ja imaginaarosa või lohista noolte otsi tasandil.
  3. Loe vastus kujul a + bi koos polaar- ja eksponentkuju, mooduli, argumendi ja kaaskompleksarvuga; juurte puhul on kõik juured joonise all tabelis.

Kuidas see töötab

Kompleksarvul z = a + bi on reaalosa a ja imaginaarosa b, kus i² = −1. Komplekstasandil (Argandi diagrammil) on see punkt (a, b) või nool punktist 0 sinna. Selle pikkus on moodul |z| = √(a² + b²) ja nurk positiivse reaaltelje suhtes on argument θ, seega z = r(cos θ + i sin θ) = r·e^(iθ).

Liitmine käib nagu nooltega: (a + bi) + (c + di) = (a + c) + (b + d)i. Korrutamist, (a + bi)(c + di) = (ac − bd) + (ad + bc)i, on polaarkujus lihtsam näha: pikkused korrutatakse ja nurgad liidetakse. Näiteks (2 + i)(1 + i) = 1 + 3i, pikkusega √5 × √2 = √10 ja nurgaga 26,57° + 45° = 71,57°. Jagamisel pikkused jagatakse ja nurgad lahutatakse.

De Moivre’i valem annab astmed ja juured: zⁿ = rⁿ(cos nθ + i sin nθ). Nullist erineval arvul on täpselt n n-ndat järku juurt pikkusega r^(1/n) nurkade (θ + 360°·k)/n juures, kui k = 0 … n − 1: need on korrapärase hulknurga tipud. Arvu 8 kuupjuured on 2 ja −1 ± i√3. Näidatud argument on peaväärtus vahemikus −180° kuni 180°. Allikas: OpenStax Algebra and Trigonometry 2e, jaotised 2.4 ja 10.5.

Arvutusnäide

Mis on 2 + 1i korrutatuna arvuga 1 + 1i?

  1. Korruta lahti: (2 + i)(1 + i) = 2 + 2i + i + i² = 1 + 3i, sest i² = −1.
  2. Kontrolli polaarkujul: pikkused 2,2361 × 1,4142 = 3,1623 ja nurgad 26,57° + 45° = 71,57°.

1 + 3i, pikkusega 3,1623 ja nurgaga 71,57°.

Korduma kippuvad küsimused

Miks pöörab i-ga korrutamine arvu 90° võrra?

i pikkus on 1 ja nurk 90°, seega korrutamine sellega jätab pikkuse samaks ja liidab nurgale 90°. Kaks korda tehes pöördub 180° võrra: i² = −1.

Milleks on kaaskompleksarv?

Kaaskompleksarv a − bi peegeldab arvu z reaalteljel. Arv z korrutatuna oma kaaskompleksarvuga on a² + b², reaalarv – nii jagatakse käsitsi.

Miks on arvul −1 kaks ruutjuurt, i ja −i?

Igal nullist erineval arvul on n erinevat n-ndat järku juurt. Ruutjuured osutavad vastassuundadesse: i² ja (−i)² on mõlemad −1.

Kas argument on kraadides või radiaanides?

Näidatud on mõlemad. Täisring on 360° ehk 2π radiaani ning 15° kordsed nurgad on kirjas ka π murdosadena, näiteks 45° = π/4.

Kuidas jagada kompleksarve käsitsi?

Korruta lugeja ja nimetaja nimetaja kaaskompleksarvuga. Nimetajast saab reaalarv c² + d² ja lugeja on tavaline korrutis. Või jaga pikkused ja lahuta nurgad.

Saada tagasisidet