Liigu sisu juurde

Kui tõenäoline on tulemus kahe väärtuse vahel?

Binoom-, Poissoni ja normaaljaotus: lohista piire ning loe P(X ≤ k) või P(a ≤ X ≤ b) koos keskmise ja dispersiooniga.

Sündmuse tõenäosus
Põhiväärtused tabelina
kP(X = k)P(X ≤ k)
09,537 × 10⁻⁷0,000095%
10,000019070,002%
20,00018120,02%
30,0010870,13%
40,0046210,59%
50,014792,07%
60,036965,77%
70,0739313,16%
80,120125,17%
90,160241,19%
100,176258,81%
110,160274,83%
120,120186,84%
130,0739394,23%
140,0369697,93%
150,0147999,41%
160,00462199,87%
170,00108799,98%
180,000181299,998%
190,0000190799,999905%
209,537 × 10⁻⁷100%

P(8 ≤ X ≤ 12)

73,68%

Jaotus: binoomjaotus, n = 20, p = 0,5. Tõenäosus on 73,68%; kõige muu tõenäosus on 26,32%.

Keskmine
10
Dispersioon
5
Standardhälve
2,23607
Tõenäosus kümnendmurruna
0,736824

Binoom-, Poissoni ja normaaljaotus: lohista piire ning loe P(X ≤ k) või P(a ≤ X ≤ b) koos keskmise ja dispersiooniga.

Kuidas kasutada

  1. Vali jaotus: binoomjaotus edukate katsete arvu jaoks, Poissoni jaotus haruldaste sündmuste arvu jaoks, normaaljaotus mõõtmiste jaoks.
  2. Sea selle parameetrid ja vali sündmus: kahe väärtuse vahel, kuni b või vähemalt a.
  3. Sisesta piirid või lohista graafiku all olevaid käepidemeid; varjutatud tulbad või pindala on ülal näidatud tõenäosus.

Tõenäosus saada 10 ausa mündiviske korral kõige rohkem k kulli

Kullid (k)Tõenäosus
25,5%
317,2%
437,7%
562,3%
682,8%
794,5%
898,9%

Kuidas see töötab

Tõenäosusjaotus ütleb, kui tõenäoline on iga võimalik tulemus. Binoomjaotus loeb õnnestumisi n sõltumatus katses, millest igaüks õnnestub tõenäosusega p, näiteks kullide arvu 20 mündiviskes: P(X = k) = C(n, k)·pᵏ·(1 − p)ⁿ⁻ᵏ, keskmine np ja dispersioon np(1 − p). Poissoni jaotus loeb sündmusi, mis toimuvad keskmise sagedusega λ, näiteks kõnesid tunnis: P(X = k) = e^−λ·λᵏ / k!, keskmine ja dispersioon on λ.

Normaaljaotus on keskmise μ ja standardhälbega σ mõõtmiste kellakõver; selle puhul on vahemiku tõenäosus kõvera alune pindala. Arvude puhul on vahemiku tõenäosus selle tulpade summa. 20 ausas mündiviskes on P(8 ≤ X ≤ 12) tulpade summa 8-st 12-ni, umbes 73,7%; sama keskmise 10 ja σ = √5 normaalkõver annab sarnase vastuse, mistõttu normaalhinnang suure n korral töötab.

Vastused eeldavad, et mudel sobib: sõltumatud katsed püsiva p-ga, sündmused ühtlase sagedusega või andmed, mis on tõesti kellakujulised. Definitsioonid järgivad raamatut NIST/SEMATECH e-Handbook of Statistical Methods, jaotised 1.3.6.6.1, 1.3.6.6.18 ja 1.3.6.6.19.

Korduma kippuvad küsimused

Millal kasutada binoomjaotuse asemel Poissoni jaotust?

Kui loed sündmusi aja või ruumi jooksul ilma kindla katsete arvuta, näiteks e-kirju päevas. Paljude katsete ja väikese p korral on binoomjaotus lähedane Poissoni jaotusele, kus λ = np.

Miks piirid kuuluvad hulka?

Arvude puhul hõlmab P(8 ≤ X ≤ 12) nii 8 kui ka 12. Nende väljajätmiseks kasuta 9 ja 11. Normaaljaotuse puhul on üksikväärtuse tõenäosus null, seega vahet pole.

Mis on täpselt k tõenäosus?

Vali a ≤ X ≤ b ja sea mõlemaks piiriks k: üksik varjutatud tulp on P(X = k). Graafiku all olev tabel loetleb P(X = k) keskmise ümber olevate väärtuste jaoks.

Kuidas saada P(X > k) või P(X < k)?

Arvude puhul on P(X > k) sama mis P(X ≥ k + 1) ja P(X < k) sama mis P(X ≤ k − 1).

Kas 50% võimaluse jaoks sisestada 50 või 0,5?

Sisesta binoomjaotuse tõenäosuse p lahtrisse 0,5. See võtab vastu tõenäosusi vahemikus 0 kuni 1, mitte protsente vahemikus 0 kuni 100.

Saada tagasisidet