Liigu sisu juurde

Kui kiiresti saab sinu paat sõita?

Kerekiirus veeliini pikkusest sõlmedes, km/h ja mph, koos sinu kiiruse ja pikkuse suhte ning Froude’i arvuga.

Kerekiirus

6,9 kt

Veeliini pikkus 26,2 ft annab kerekiiruseks 6,9 kt, mis on 12,7 km/h ehk 7,9 mph.

Kilomeetrites tunnis
12,7 km/h
Miilides tunnis
7,9 mph
Sinu kiirus
87% kerekiirusest (6 kt)
Kiiruse ja pikkuse suhe
1,17
Froude'i arv
0,35
Režiim
kerekiirusest allpool: rahulik väljatõrjekiirus

Kerekiirus veeliini pikkusest sõlmedes, km/h ja mph, koos sinu kiiruse ja pikkuse suhte ning Froude’i arvuga.

Kuidas kasutada

  1. Sisesta paadi pikkus veeliinil (LWL), mitte kogupikkus. See on kere veel olev pikkus.
  2. Loe kerekiirus sõlmedes, km/h ja mph.
  3. Sisesta oma reisikiirus, et näha, kui lähedal kerekiirusele oled: osakaaluna, kiiruse ja pikkuse suhtena ning Froude'i arvuna.

Kerekiirus tavaliste veeliini pikkuste korral

Veeliin (jalga)Veeliin (m)Kerekiirus (sõlme)Kerekiirus (km/h)
164,95,49,9
206,1611,1
257,66,712,4
309,17,313,6
3510,77,914,7
4012,28,515,7
5015,29,517,5
6018,310,419,2

Kerekiirus = 1,34 × √(veeliini pikkus jalgades), sõlmedes.

Kuidas see töötab

Paat, mis end läbi vee lükkab, tekitab laine ninas ja teise ahtris. Mida pikem paat, seda pikema laine ta kanda suudab ja seda kiiremini laine liigub. Kui paat on nii kiire, et lainepikkus võrdub veeliini pikkusega, istub paat enda tekitatud lainelohus ja iga täiendav sõlm nõuab palju rohkem võimsust. See kiirus ongi kerekiirus. Rasked väljatõrjepaadid nagu kiilpaadid, traalerid ja kanalipaadid ületavad seda harva.

Rusikareegel on V = 1,34 × √L, kus V on kerekiirus sõlmedes ja L veeliini pikkus jalgades. 8 m (26,2 jala) paadil on V = 1,34 × 5,12 = 6,9 sõlme, mis on 12,7 km/h. Kiiruse sõlmedes ja √L suhe ehk kiiruse ja pikkuse suhe on seega kerekiirusel umbes 1,34. Sama piir Froude'i arvuna, v ÷ √(g × L), on 0,40, mistõttu kasutatakse Froude'i arvu erineva suurusega paatide võrdlemiseks.

Kerekiirus ei ole sein. Kerged kitsad kered ja libisevad paadid ronivad oma laine otsa ja sõidavad palju kiiremini, ning raske mootorpaat võib piirile lähenemiseks vajada palju rohkem võimsust kui purjepaat. Konstant 1,34 on purjetamispraktikast pärit ümardatud arv, seega käsitle tulemust heade juhisena, mitte täpse piirina. Allikad: Wikipedia artiklid kerekiiruse ja Froude'i arvu kohta.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on kerekiirus?

See on kiirus, millel väljatõrjepaat tekitab oma veeliini pikkuse laine, nii et selle kiiremini lükkamine nõuab palju rohkem võimsust. See on umbes 1,34 korda veeliini pikkuse ruutjuur jalgades, sõlmedes.

Kas kerekiirus on absoluutne piir?

Ei. Oma pikkuse kohta kerged paadid, näiteks jollid ja mitmekerelised, võivad sellest laine peal mööda kihutada ning libisevad kered tõusevad vee peale. Raske kiilpaadi jaoks käitub see peaaegu nagu sein.

Kas kasutan kogupikkust või veeliini pikkust?

Veeliini pikkust (LWL). See on kogupikkusest lühem, sest ninas ja ahtris olevad üleulatused ei ole seisvas vees. Kogupikkuse kasutamine ülehindaks kiirust.

Mis on kiiruse ja pikkuse suhe?

See on kiirus sõlmedes jagatud veeliini pikkuse ruutjuurega jalgades. Väljatõrjepaadid sõidavad reisikiirusel 1,0 kuni 1,3 ning jõuavad kerekiiruseni umbes 1,34 juures.

Miks on valemis 1,34, mitte 1,4 või 1,25?

Teooria annab umbes 1,34 veelaine kiirusest paadi pikkuse korral. Mõned raamatud ümardavad selle 1,3 või 1,4-ni, mis muudab tulemust paari protsendi võrra.

Saada tagasisidet