Liigu sisu juurde

Kui kaugele see lendab?

Viske kaugus, kõrgus ja lennuaeg. Lohista viskenoolt ja vaata, kuidas trajektoor muutub.

°

Viskekaugus

35,3 m

Algkiirus 20 m/s, nurk 30°: lend kestab 2,04 s ja tõuseb kõrgeimas punktis kõrgusele 5,1 m.

Põhiväärtused tabelina
PunktAeg (s)Kaugus (m)Kõrgus (m)
Algus000
Kõrgeim punkt1,0217,75,1
Maandumine2,0435,30
Kõrgeim punkt
5,1 m
Lennuaeg
2,04 s
Maandumine
20 m/s, nurk 30° allapoole
Kõige kaugemale viiv nurk
45°, kaugus 40,8 m

Viske kaugus, kõrgus ja lennuaeg. Lohista viskenoolt ja vaata, kuidas trajektoor muutub.

Kuidas kasutada

  1. Sisesta algkiirus ja nurk horisontaali suhtes või lohista joonisel noole otsa: selle suund määrab nurga ja pikkus kiiruse.
  2. Lisa algkõrgus, kui vise algab maapinnast kõrgemalt, näiteks kaljult, rõdult või kuulitõukel.
  3. Vaata viskekaugust, kõrgeimat punkti ja lennuaega; katkendjoon näitab nurka, mis viiks kõige kaugemale.

Kuidas see töötab

Kui keha on visatud, jääb alles ainult raskusjõud (õhutakistust arvestamata). See ei muuda külgsuunalist kiirust üldse, kuid vähendab ülespoole suunatud kiirust iga sekundiga g võrra ning hakkab siis keha allapoole kiirendama. Nii liigub keha ühtlaselt edasi, samal ajal tõuseb, lakkab tõusmast ja kukub: trajektoor on parabool.

Jaga algkiirus v nurga θ all edasisuunaliseks osaks v·cos θ ja ülespoolseks osaks v·sin θ. Aja t möödudes on keha edasi x = v·cos θ·t ja kõrgusel y = h + v·sin θ·t − ½·g·t², kus h on algkõrgus ja g raskuskiirendus (Maal 9,81 m/s²). Maandumisel y = 0. Maapinnalt on viskekaugus R = v²·sin 2θ / g: palli löök kiirusega 20 m/s nurga 45° all lendab 20² ÷ 9,81 ≈ 40,8 m, tõuseb 10,2 m kõrgusele ja on õhus 2,88 s.

Maapinnalt annab pikima viskekauguse 45°, ja nurgad, mis asuvad sellest sama kaugel mõlemal pool (30° ja 60°), maanduvad samasse kohta. Kõrgelt alustades jõuab kaugemale lamedam nurk. Õhutakistus lühendab päris pallide lendu, eriti kergete või kiirete puhul, ning pöörlemine võib neid kergitada. Võrrandid pärinevad raamatust OpenStax University Physics, 1. köide, jaotis 4.3 (openstax.org); teiste maailmade raskuskiirendus pärineb NASA planeetide andmelehelt (Planetary Fact Sheet).

Arvutusnäide

Kui kaugele lendab maapinnalt kiirusega 20 m/s nurga 30° all visatud pall, kui õhutakistust ignoreerida?

  1. Raskuskiirendus: g = 9,81 m/s².
  2. Viskekaugus: R = v² sin(2θ) ÷ g = 20² × sin(30° × 2) ÷ 9,81 = 35,32 m.
  3. Kõrgeim punkt: v² sin²θ ÷ (2g) = 5,1 m, pärast poolt 2,04 s pikkusest lennust.

See maandub 35,32 m kaugusel 2,04 s pärast, olles tõusnud 5,1 m.

Korduma kippuvad küsimused

Kas ma saan modelleerida horisontaalset viset rõdult?

Jah. Sea nurgaks 0° ja sisesta rõdu kõrgus maandumispinnast. Algkiirus on siis täielikult horisontaalne.

Kas ma saan modelleerida viset horisontaalist allapoole?

Ei. Nurga sisend jääb vahemikku 0° kuni 90°. Allapoole viskamiseks on vaja mudelit, mis võtab vastu negatiivseid viskenurki.

Kas palli mass loeb?

Õhuta mitte: raskusjõud kiirendab kõiki masse ühtmoodi. Õhus kaotavad raskemad ja tihedamad pallid vähem kiirust, nii et nende trajektoor on arvutatule lähemal.

Kui kaugele sama vise lendaks Kuul?

Umbes kuus korda kaugemale, sest Kuu raskuskiirendus on umbes kuuendik Maa omast. Vali Kuu.

Kas maksimaalne kõrgus tähendab kõrgust viskepunktist?

Ei. See mõõdetakse maandumispinnast, seega sisaldab viskekõrgust. Lahuta viskekõrgus, et leida, kui kõrgele keha pärast vabastamist tõuseb.

Saada tagasisidet