Liigu sisu juurde

Kui kiiresti sinu rakett lennata saab?

Tsiolkovski raketivõrrand: Δv mootorist ja massisuhtest ning miks on rakettidel astmed. Lohista punkti mööda kõverat ülespoole.

t

t

Δv

7,61 km/s

Kütuse (90 t) põletamine väljavoolukiirusel 3,43 km/s (Isp 350 s) annab 7,61 km/s: see jääb alla madala Maa orbiidi kiiruse 7,79 km/s, isegi enne õhu- ja gravitatsioonikadusid.

Põhiväärtused tabelina
MassisuheΔv
22,38 km/s
55,52 km/s
9,187,61 km/s
107,90 km/s
2010,28 km/s
Massisuhe
9,18
Väljavoolukiirus
3,43 km/s (Isp 350 s)
Ühe astmena
7,61 km/s
Raketikütus
90 t

Tsiolkovski raketivõrrand: Δv mootorist ja massisuhtest ning miks on rakettidel astmed. Lohista punkti mööda kõverat ülespoole.

Kuidas kasutada

  1. Sisesta mootori erimpulss sekundites (või väljavoolukiirus) ning raketi mass täis ja tühjade paakidega.
  2. Vali astmete arv sama konstruktsiooni massiosaga ja kasulik last, mida need kannavad. Rohkem kui ühe astme korral peab kasulik last olema suurem kui null.
  3. Vaata Δv-d võrreldes madala orbiidi ja paokiirusega või lohista punkti mööda kõverat, et muuta tühimassi.

100 t raketi Δv mootori ja astmete arvu järgi

Erimpulss (s)AstmeidΔv (km/s)
25015,44
35017,61
45019,78
350211,42
450214,68
350312,63

100 t täidetuna, 10 t tühjana, 1 t kasulikku lasti, jagatud astmeteks sama konstruktsiooni massiosa ja kasuliku lasti suhtega. Madalale Maa orbiidile jõudmiseks kulub kadudega umbes 9,4 km/s.

Kuidas see töötab

Rakett liigub edasi, paiskates kütust tahapoole. Mida kiiremini väljutatav gaas lahkub ja mida suurem osa raketist on kütus, seda rohkem kiirust see saab. Kuid iga lisakilo kütust tuleb ise üles tõsta ja kiirendada, mistõttu juurdekasv lameneb: kütuse kahekordistamine ei kahekordista kiirust. Seda nimetatakse raketivõrrandi türanniaks.

Konstantin Tsiolkovski võrrand annab kiiruse muutuse: Δv = vₑ · ln(m₀ / m_f), kus vₑ on väljavoolukiirus, m₀ mass täis paakidega ja m_f mass pärast kütuse otsasaamist. Mootoreid hinnatakse sageli erimpulsi Isp järgi sekundites; vₑ = Isp × g₀, kus g₀ = 9,80665 m/s². Isp 350 s (vₑ = 3,43 km/s), 100 t tangituna, 10 t tühjana ja 1 t kasuliku lasti korral on Δv = 3,43 × ln(101 / 11) = 7,61 km/s.

Astmed ületavad logaritmi, visates teel tühjad paagid maha, nii et hilisemad astmed ei kanna surnud kaalu. Kaheks astmeks jaotatuna sama konstruktsiooni massiosa ja kasuliku lasti suhtega jõuab sama rakett kiiruseni 11,4 km/s. Kalkulaator jätab arvestamata gravitatsiooni ja õhutakistuse, mis nõuavad tegelikul orbiidile saatmisel 1,5–2 km/s rohkem kui orbiidikiirus. Võrrand põhineb OpenStax University Physics 1. köite lõigul 9.7 (openstax.org) ja NASA Glenni uurimiskeskuse Beginner’s Guide to Rockets materjalil.

Korduma kippuvad küsimused

Milline on hea erimpulss?

Tahkekütusemootorid saavutavad umbes 250–280 s, petrooleemootorid umbes 300–350 s ja vesinikumootorid umbes 450 s vaakumis. Ioonmootorid ületavad 2000 s, kuid tõukavad väga õrnalt.

Miks on rakettidel astmed?

Kui astme paagid on tühjad, on nende edasi kandmine raiskamine. Nende mahaviskamine lubab järgmisel, väiksemal astmel alustada värske, kõrge massisuhtega, nii et astmete Δv-d liituvad.

Kui palju Δv-d on orbiidile jõudmiseks vaja?

Madal ringorbiit vajab umbes 7,8 km/s kiirust ning tõus läbi gravitatsiooni ja õhu maksab lisaks, nii et kandjarakette projekteeritakse kokku umbes 9,3–10 km/s jaoks.

Kas rakett tõukab vastu õhku?

Ei. See tõukab vastu omaenda väljutatavat gaasi, mistõttu töötavad raketid kõige paremini kosmosevaakumis, kus pole õhku, mis neid aeglustaks.

Mis on raketivõrrand?

Tsiolkovski võrrand: Δv = vₑ · ln(m₀ ÷ m_f). Saadav kiiruse juurdekasv kasvab koos väljapaiskekiirusega ja massisuhtega vaid logaritmiliselt, seepärast peab kütust olema nii palju.

Saada tagasisidet