Liigu sisu juurde

Kui kiiresti nad pärast põrget liiguvad?

Kiirused pärast frontaalpõrget, elastsest kleepuvani, koos impulsi, energia ja jõuimpulsiga, joonistatud enne ja pärast mõõtkavas.

kg

m/s

Kiirused pärast

0,333 m/s ja 4,33 m/s

Impulss jääb põrke ajal väärtusele 5 kg·m/s ja kineetilist energiat ei kao: täiesti elastne põrge.

Põhiväärtused tabelina
KehaEnnePärast
Keha 1 (2 kg)3 m/s0,333 m/s
Keha 2 (1 kg)−1 m/s4,33 m/s
Summaarne impulss
5 kg·m/s
Kineetiline energia
9,5 J → 9,5 J
Kaotatud energia
0 J (0%)
Jõuimpulss kehale 2
5,33 N·s

Kiirused pärast frontaalpõrget, elastsest kleepuvani, koos impulsi, energia ja jõuimpulsiga, joonistatud enne ja pärast mõõtkavas.

Kuidas kasutada

  1. Sisesta kaks massi ja nende kiirused; positiivne on paremale, seega paremalt tuleva keha kiirus on negatiivne.
  2. Määra põrkeelastsus: 1 elastse põrke jaoks nagu piljardikuulidel, 0 kui nad jäävad kokku kleepuma, vahepealsed väärtused päris põrgete jaoks.
  3. Vaata kiirusi pärast põrget või lohista kehade nooli enne põrget ja jälgi tulemust.

Kuidas see töötab

Impulss on mass korda kiirus, p = m·v. Kui kaks keha põrkuvad, tõukavad nad teineteist võrdsete ja vastupidiste jõududega sama lühikese aja jooksul, nii et mida üks impulssi juurde saab, selle kaotab teine: summa m₁v₁ + m₂v₂ on enne ja pärast sama. Kineetiline energia on teine lugu: osa sellest võib muutuda soojuseks, heliks ja mõlkideks.

Kui palju kaob, sõltub taastetegurist e, mis on kehade eemaldumiskiiruse ja lähenemiskiiruse suhe. Koos impulsiga määrab see tulemuse: v₁′ = (m₁v₁ + m₂v₂ + m₂·e·(v₂ − v₁)) ÷ (m₁ + m₂) ja v₂′ sama kehade vahetusega. 2 kg käru kiirusega 3 m/s kohtub 1 kg käruga kiirusel −1 m/s: impulss on 2 × 3 + 1 × (−1) = 5 kg·m/s; elastsel põrkel (e = 1) lahkuvad nad kiirustega 0,33 m/s ja 4,33 m/s ning kokku kleepudes (e = 0) liiguvad mõlemad kiirusega 5 ÷ 3 ≈ 1,67 m/s, kaotades 5,3 J oma 9,5 J energiast.

Mudel on otsene põrge sirgel, ilma hõõrdumise ja pöörlemiseta ning kiirusest sõltumatu e-ga, mis on hea lähendus kärudele, piljardikuulidele ja madalal kiirusel autodele. Valemid pärinevad raamatust OpenStax University Physics, 1. köide, jaotised 9.4 ja 9.5 (openstax.org).

Arvutusnäide

2 kg käru kiirusega 3 m/s põrkub täiesti elastselt vastu 1 kg käru, mille kiirus on −1 m/s. Millised on kiirused pärast kokkupõrget?

  1. Koguimpulss: p = 2 × 3 + 1 × (−1) = 5 kg·m/s, kokkupõrge seda ei muuda.
  2. Elastne kokkupõrge säilitab ka kineetilise energia, millest saab kaks uut kiirust.
  3. Esimese käru kiirus: 0,33 m/s. Teise käru kiirus: 4,33 m/s.

Esimene käru liigub kiirusega 0,33 m/s ja teine kiirusega 4,33 m/s.

Korduma kippuvad küsimused

Kas koguimpulss võib olla null, kui mõlemad kehad liiguvad?

Jah. Võrdsed ja vastassuunalised impulsid tühistavad kogusummas teineteist, kuigi mõlemal kehal on kineetiline energia. Nullist koguimpulss ei tähenda nullist liikumist.

Miks liikuv pall jääb seisma, kui see tabab sama massiga palli?

Võrdsete masside ja elastse põrke korral vahetavad kaks keha lihtsalt kiirused: liikuv pall peatub ja paigalolev lahkub tema kiirusega, nagu Newtoni hällis.

Mis on jõuimpulss?

Impulsi muutus, mille keha saab; see võrdub jõu ja selle mõjumisaja korrutisega. Deformatsioonitsoonid ja turvapadjad jaotavad sama jõuimpulsi pikemale ajale, nii et jõud on väiksem.

Kas ma saan kasutada ühte tagasipõrke tegurit materjali kõigi põrgete jaoks?

Ei. Tagasipõrke tegur sõltub objektide paarist ja löögitingimustest, mitte ainult materjali nimest. Kasuta mõõdetud väärtust põrke jaoks, mida tahad modelleerida.

Miks kalkulaator ütleb mõnikord, et kokkupõrget ei toimu?

Keha 1 algab keha 2 vasakul pool. Nad kohtuvad ainult siis, kui keha 1 märgiga kiirus on suurem kui keha 2 oma; muidu jäävad nad eraldi või liiguvad üksteisest kaugemale.

Saada tagasisidet