Liigu sisu juurde

Kui kiiresti muutub topeltpendli liikumine kaootiliseks?

Kaks peaaegu ühesugust topeltpendlit alustavad imeväikese erinevusega. Vaata, kuidas ühine võnkumine lahkneb täiesti eri radadeks.

Topeltpendel

Põhiväärtused tabelina
AegA alumise varda nurkB alumise varda nurkVahe
0 s120°120°0 m
5 s−91°−92°0 m
10 s759°895°0,76 m
15 s−216°609°2,26 m
20 s−1493°338°0,84 m
25 s−1823°692°0,24 m
30 s−2211°1238°0,84 m

Tulemus

Lahknesid pärast: 7,1 s Kahe pendli alumiste raskuste vahe ületab kümnendiku ulatusest pärast 7,1 s, kuigi need alustasid peaaegu koos. Aeg võnkumise algusest: 15 s
Algus
°

°

Lohista alguses pendli A raskust: katkendjoon näitab selle järgmist kolme sekundit ja lahti lastes hakkab pendel liikuma.

Aeg võnkumise algusest

Kaks peaaegu ühesugust topeltpendlit alustavad imeväikese erinevusega. Vaata, kuidas ühine võnkumine lahkneb täiesti eri radadeks.

Käivita, peata, liigu sammhaaval ja muuda kiirust otse pildil, suumi võnkesse ja näe järgmist võnget, kui lohistad algnurka.

Kuidas kasutada

  1. Määra mõlema varda algnurk või lohista pildil pendli A kahte punkti. Nurki mõõdetakse otse alla rippuvast asendist.
  2. Vajuta pildil Käivita või lohista ajaliugurit ja vaata, kuidas pendel A (pidev joon) ja selle kaksik B (katkendjoon) võnguvad. B alustab A-st juuksekarva võrra eemal. Samm viib veidi edasi ja kiiruse valik aeglustab liikumist.
  3. Loe, mitu sekundit kulub, enne kui kaks alumist raskust teineteisest eemalduvad. Vahekaardil Pendlid saad muuta algset erinevust, massi ja varte pikkust.

Kuidas see töötab

Üksikpendel on ennustatav: sama algus annab sama võnkumise ja väike algmuutus muudab liikumist vähe. Riputa esimese pendli otsa teine ja kõik muutub. Liikumine muutub kaootiliseks: imeväike algne erinevus kasvab täiesti erinevaks rajaks.

Varraste nurgad tulenevad Lagrange’i võrranditest kahe punktmassi jaoks jäikadel varrastel (Taylor, Classical Mechanics, 2005, jaotis 11.4). Leht lahendab need neljandat järku Runge–Kutta meetodiga, 200 sammu sekundis. Kahel koopial erineb ülemise varda algnurk valitud suuruse, näiteks 0,01 kraadi võrra. Algul kasvab vahe ligikaudu kujul e astmes λt, kus λ on Ljapunovi eksponent, suurte võngete korral tavaliselt 1–3 sekundis. Nii muutub sajandikkraadine erinevus nähtavaks umbes kümne sekundiga.

Mudel on ideaalne: puuduvad hõõrdumine ja õhk ning vardad on jäigad ja massita. Teoorias energia säilib, seega näidatav energianihe on simulatsiooni arvutusviga. Väikeste võngete korral pole topeltpendel üldse kaootiline: mõlemad vardad liiguvad kahes korrapärases rütmis. Kaoseks on vaja suuri nurki.

Meetod

Väliseid andmeid ei kasutata: tulemus arvutatakse otse valemist, mida selgitab jaotis Kuidas see töötab.

Allikad ja meetodid

Korduma kippuvad küsimused

Mida tähendab topeltpendli kaootilisus?

Liikumise määrab täielikult algseis, kuid imeväike algne erinevus viib hiljem väga erineva liikumiseni. Praktikas ei saa seda kaugele ette ennustada.

Miks paistavad pendlid algul ühesugused?

Erinevus on algul imeväike ja kasvab järk-järgult. Mõne sekundi jooksul pole seda näha, siis kasvab see kiiresti, kuni rajad pole enam sarnased.

Kas suurem algnurk teeb liikumise kaootilisemaks?

Jah. Alla rippuva asendi lähedal võngub topeltpendel lihtsas korrapärases rütmis. Kõrgelt, pöördepunktist ülalt alustamine tekitab kaose kõige kiiremini.

Kui täpne on simulatsioon?

Tulemuse energianihe näitab arvutusviga. Enamiku algseisude korral on see väga väike. Kaootilises süsteemis muudab ka pisiviga kauget tulevikku, seega pole täpne rada paljude sekundite järel usaldusväärne, kuid lahknemise iseloom on.

Kas see on sama mis liblikaefekt?

Jah, see on väike selge näide. Väike põhjus kasvab suureks erinevuseks, nagu ilmaprognoosides, mis kaotavad täpsuse nädala või paari järel.

Saada tagasisidet