Kui kuum oleks sinu Dysoni sfäär?
Vali täht ja kaugus ning vaata, kui kuumaks selle ümber olev kest või parv läheks, kui palju energiat see püüaks ja kui palju materjali vajaks.
Tööriista kasutamisel jääb sisestatu sinu seadmesse. Jagatud lingi avamisel saab HowToolbox selle aadressis olevad seaded lehe ettevalmistamiseks.
Lisavalikud
Tasakaalutemperatuur
393,6 K
Tähest 1 au kaugusel olev kest püüab ideaalse musta kehana 3,828 × 10²⁶ W; konstruktsioonimudelit pole.
- Kogu kera pindala
- 2,812 × 10²³ m²
- Kollektorite projektsioonipindala
- 2,812 × 10²³ m²
- Püütud tähevõimsus
- 3,828 × 10²⁶ W
- Materjali mass
- 8,437 × 10²³ kg
- Merkuuri masse
- 2,556
- Jupiteri masse
- 4,445 × 10⁻⁴
- Lainepikkuse maksimum
- 7,362 µm
Valem
T = [L / (4πr²qσ)]¼
Fännide tehtud lõbusad arvutused. Mitte seotud ega heaks kiidetud siin nimetatud filmide, sarjade ega raamatute omanike poolt.
Vali täht ja kaugus ning vaata, kui kuumaks selle ümber olev kest või parv läheks, kui palju energiat see püüaks ja kui palju materjali vajaks.
Kuidas kasutada
- Vali keskne täht ja sea orbiidi raadius astronoomilistes ühikutes või lohista pildil käepidet.
- Loe tasakaalutemperatuur ja infrapunatipp; lisavalikutes saad seada katvuse, kiirgusgeomeetria ja materjali.
- Kontrolli massi: see näitab, mitu Merkuuri või Jupiteri materjali sellise paksusega kest nõuaks.
Kesta temperatuur Päikese ümber kauguse järgi
Kuidas see töötab
Dysoni struktuur püüab tähevalgust ja kiirgab jääksoojust. Raadiusel r on A = 4πr² ja püütud võimsus fL. T = [L/(4πr²qσ)]¼ eeldab ideaalset musta keha. q on kiirgava pindala suhe projitseeritud kogumisalasse: 1 väliskestal, 2 kahepoolsetel paneelidel, 4 kerakujulistel osakestel.
Päikese ümber 1 au kaugusel annab väliskest umbes 394 K ja osakesed 278 K. Nimetaja 16π kuulub osakestele, mitte kahelt poolt kiirgavale kestale. Suletud kest ei jahtu kiirgusega oma sisemusse. Paneelid ja osakesed eeldavad hõredat parve ilma vastastikuse soojendamiseta; suur katvus rikub eelduse.
Materjali mass = fA × paksus × tihedus. Osakeste puhul tähendab paksus samaväärset materjalimahtu projektsioonipinna kohta, mitte osakese raadiust. Wieni lainepikkuse maksimum on b/T, kus b = 2,897771955 × 10⁻³ m·K. Astronoomid otsivad jääksoojuse infrapunaliiga, kuid see ei tõesta tulnukaid. Insenertehnilist stabiilsust, emissiivsust, varjutamist ja ehituskadusid ei modelleerita. Allikad: NIST-i Stefani–Boltzmanni ja Wieni konstantide väärtused; Dyson (1960); NASA planeetide andmelehed; SIMBADi tähtede andmebaas.
Allikad
- Dyson: Search for Artificial Stellar Sources of Infrared Radiation (Science, 1960)Kasutatud: definitsioonid
- NASA NSSDC: Planetary Fact SheetKasutatud: võrdlusandmed
- NIST CODATA: Stefan-Boltzmann constantKasutatud: konstandid
- NIST CODATA: Wien wavelength displacement law constantKasutatud: konstandid
- SIMBAD astronomical database (CDS)Kasutatud: võrdlusandmed
Korduma kippuvad küsimused
Kas väiksem katvus vähendab temperatuuri?
Mitte samasugustel eraldatud kollektoritel samal raadiusel; see vähendab koguvõimsust ja massi.
Mida kesta värv tähendab?
Kolme skeemilist vahemikku: alla 300 K, 300–600 K ja vähemalt 600 K. See ei ennusta nähtavat värvi.
Kas raadius võib jääda hiidtähe sisse?
See märgitakse sobimatuks geomeetriaks; ideaalsed arvud pole siis füüsikaliselt kasutatavad.
Kas paksus mõjutab temperatuuri?
Mitte selles musta keha mudelis. See muudab materjali massi.
Kas jäik kest on teostatav?
Tööriist ei tõesta teostatavust. Sõltumatute tiirlevate kollektorite parv väldib osa jäiga kesta probleemidest.





