Liigu sisu juurde

Kuidas surub gaas oma anumat?

Vaata kastis põrkuvaid gaasimolekule, muuda temperatuuri ja arvu ning võrdle rõhku ideaalse gaasi seadusega.

Gaasiosakesed kastis

Põhiväärtused tabelina
SuurusVäärtus
Molekule150
Temperatuur300 K
Ideaalse gaasi seadus, P = NkT/A414 µN/m
Mõõdetud seinapõrgetest—

Tulemus

Kui tugevalt suruvad molekulid seinu: 414 µN/m Gaas: Lämmastik, temperatuur 300 K. Molekulide ruutkeskmine kiirus on 374 m/s, kõige tõenäolisem 298 m/s.
Gaas
K

Kast

Vaata kastis põrkuvaid gaasimolekule, muuda temperatuuri ja arvu ning võrdle rõhku ideaalse gaasi seadusega.

Kast täidab ekraani ning käivitamise, sammu ja kiiruse nupud on otse sellel; suumi molekulidele lähemale, kiiruste kõveral on oma vahekaart.

Kuidas kasutada

  1. Vajuta pildil Käivita ja vaata, kuidas molekulid kastis põrkavad. Sea temperatuur, gaas, molekulide arv ja kasti laius pildi all olevas paneelis.
  2. Gaasi kokkusurumiseks lohista kasti paremat seina või temperatuuri muutmiseks kiiruskõvera tippu.
  3. Võrdle seinapõrgetest mõõdetud rõhku ideaalse gaasi seadusega ja jälgi kiirushistogrammi lähenemist kõverale.

Kuidas see töötab

Gaas on hulk sirgjooneliselt lendavaid ja seintelt põrkuvaid molekule. Iga põrge tõukab seina veidi; miljardid põrked sekundis annavad püsiva rõhu. Kuumema gaasi molekulid on kiiremad, seega tõukavad tugevamalt ja sagedamini. Väiksem kast teeb põrked sagedamaks.

Kineetiline teooria kirjeldab seda arvudega. Molekulide kiirused järgivad Maxwelli–Boltzmanni jaotust; selles tasases kastis on kõige tõenäolisem kiirus √(kT/m), kus k on Boltzmanni konstant, T temperatuur ja m molekuli mass. Kerged molekulid, näiteks vesinik, liiguvad samal temperatuuril kiiremini kui rasked, näiteks süsinikdioksiid. Ideaalse gaasi seaduse järgi on rõhu ja pindala korrutis N·k·T, kus N on molekulide arv.

Näiteks 150 molekuli gaasist lämmastik temperatuuril 300 K annab siin kastis rõhu 414 µN/m. Simulatsioon on tasane kahemõõtmeline kast, seega on rõhk jõud pikkuse, mitte pindala kohta. Molekulid omavahel ei põrku (ideaalne gaas) ja aega on aeglustatud umbes kümme biljonit korda. Allikas: OpenStax University Physics, 2. köide, 2. peatükk.

Arvutusnäide

Millise rõhu tekitavad 150 molekuli gaasist lämmastik temperatuuril 300 K selles kastis?

  1. P = N·k·T / A, kus kasti pindala A = 1500 nm².
  2. See on 414 µN/m.
  3. Molekulide ruutkeskmine kiirus on 422 m/s.

Rõhk 414 µN/m, molekulide kiirus umbes 422 m/s.

Korduma kippuvad küsimused

Miks mõõdetud rõhk kõigub?

Rõhk saadakse piiratud arvu põrgete põhjal lühikese aja jooksul ja kõigub ideaalse väärtuse ümber. Rohkem molekule ja pikem ooteaeg muudavad selle ühtlasemaks.

Kas kõik molekulid liiguvad sama kiirusega?

Ei. Põrked jaotavad kiirused Maxwelli–Boltzmanni jaotuseks: mõni on aeglane, enamik tipu lähedal ja mõni kiire. Temperatuur määrab vaid üldise skaala.

Miks heelium ja vesinik liiguvad lämmastikust kiiremini?

Samal temperatuuril on kõigil gaasidel sama keskmine kineetiline energia, seega peavad kergemad molekulid sama energia kandmiseks kiiremini liikuma.

Miks on rõhu ühik njuuton meetri kohta?

Kast on tasane kahemõõtmeline maailm ja seinad on jooned. Rõhk on seal jõud pikkuse kohta. Päris kolmemõõtmelises kastis oleks see jõud pindala kohta paskalites.

Kas aeg ongi nii aeglane?

Molekulid liiguvad sadade meetritega sekundis ja ületavad 50 nanomeetri laiuse kasti umbes 50 pikosekundiga. Animatsioon on tegelikkusest umbes kümme biljonit korda aeglasem, et saaksid seda näha.

Saada tagasisidet