Liigu sisu juurde

Kui palju jääb alles pärast radioaktiivset lagunemist?

Isotoobi alles jäänud osa mis tahes aja järel või aeg kindla osa jaoks (radiosüsiniku vanus), koos aktiivsusega.

Leia

g

Alles jäänud osa

29,64%

Süsinik-14 (C-14): pärast 10 000 a on alles 29,64%, see on 1,754 poolestusaega pikkusega 5700 a.

Põhiväärtused tabelina
PoolestusajadAegAlles (%)
Pärast 1 × T½5700 a50%
Pärast 2 × T½11 400 a25%
Pärast 3 × T½17 100 a12,5%
Pärast 4 × T½22 800 a6,25%
Pärast 5 × T½28 500 a3,125%
Poolestusaeg
5700 a
Alles algsest 1 g
0,2964 g
Aktiivsus praegu
49,13 GBq
Keskmine eluiga
8223 a

Isotoobi alles jäänud osa mis tahes aja järel või aeg kindla osa jaoks (radiosüsiniku vanus), koos aktiivsusega.

Kuidas kasutada

  1. Vali isotoop või „Muu“, et sisestada oma poolestusaeg.
  2. Alles jäänud koguse nägemiseks sisesta möödunud aeg. Vanuse leidmiseks lülita valikule Aeg ja sisesta alles jäänud osa, näiteks proovi süsinik-14 võrreldes elusmaterjaliga.
  3. Lohista punkti mööda kõverat, et näha lagunemist. Sisesta algmass, et näha alles jäänud massi ja selle aktiivsust.

Alles jääv osa täisarvu poolestusaegade järel

Möödunud poolestusaeguAlles
150%
225%
312,5%
53,13%
100,098%

Kuidas see töötab

Radioaktiivne tuum laguneb juhuslikul hetkel, aga isotoobi igal tuumal on sama võimalus laguneda mis tahes sekundil. Miljardite tuumade puhul keskmistub see juhuslikkus sujuvaks reegliks: igal poolestusajal laguneb pool alles olevatest tuumadest. Kahe poolestusaja järel on alles veerand, kolme järel kaheksandik.

Aja t järel alles jäänud osa on N ÷ N₀ = 2^(−t/T½), kus T½ on poolestusaeg. Teistpidi t = T½ × log₂(N₀ ÷ N). Süsinik-14 poolestusaeg on 5700 aastat, seega proov, milles on alles 25% süsinik-14, on 2 × 5700 = 11 400 aastat vana, ja 10 000 aasta järel on alles 2^(−10000/5700) = 29,6%. Aktiivsus ehk lagunemisi sekundis on A = λN, kus λ = ln 2 ÷ T½; üks gramm süsinik-14 annab umbes 166 miljardit bekerelli.

Päris radiosüsiniku dateeringud vajavad kalibreerimist, sest süsinik-14 hulk õhus on sajandite jooksul kõikunud ning väga vanades või väga noortes proovides on seda liiga vähe või liiga palju, et hästi mõõta. Poolestusajad pärinevad hinnangust NUBASE2020; masside puhul on molaarmassina kasutatud massiarvu. Allikas: OpenStax University Physics, 3. köide, jaotis 10.3.

Korduma kippuvad küsimused

Kas massi väli tähendab kogu proovi või ainult isotoopi?

Sisesta valitud radioaktiivse isotoobi mass. Kui proov sisaldab teisi aineid, sisesta siia ainult selle isotoobi sisaldus.

Kas poolestusaja jaoks võib kasutada tunde ja möödunud aja jaoks päevi?

Jah. Vali ühik iga väärtuse kõrval; kalkulaator teisendab ajad enne võrdlemist.

Kas tulemus sisaldab radioaktiivseid lagunemissaadusi?

Ei. See jälgib ainult valitud lähteisotoopi. Lagunemisel tekkinud radioaktiivsete saaduste jaoks on vaja eraldi lagunemisahela arvutust.

Kas seda saab kasutada isotoopide segu jaoks?

Arvuta iga isotoop eraldi, kasutades selle enda algmassi ja poolestusaega. Segu üldjuhul ühe poolestusajaga kirjeldada ei saa.

Miks puudub kohandatud poolestusaja korral aktiivsus?

Ainult poolestusaeg ei määra isotoobi molaarmassi. Ilma selleta ei saa kalkulaator grammidest radioaktiivsete tuumade arvu ja seega aktiivsust leida.

Saada tagasisidet