Liigu sisu juurde

Kui kiiresti see pärast langust liigub?

Potentsiaalne ja kineetiline energia, gravitatsiooni töö ja langusel hõõrdumisele kaduv energia, energiaribadega, mis muutuvad, kui lohistad vagunit.

m

%

Lisavalikud

s

Kiirus kõrgusel 10 m

67,6 km/h

Gravitatsioon on kõrguseni 10 m laskudes teinud tööd 98,1 kJ; sellest läks 9,81 kJ hõõrdumisele, ülejäänu on kiirus: 67,6 km/h, ja põhjas 82,8 km/h.

Põhiväärtused tabelina
EnergiaHulk
Kõrgus49 kJ
Liikumine88,3 kJ
Kadu9,81 kJ
Alguses147 kJ
Kineetiline energia
88,3 kJ
Gravitatsiooni tehtud töö
98,1 kJ
Keskmine võimsus 3 s jooksul
32,7 kW
Kiirus põhjas
82,8 km/h

Potentsiaalne ja kineetiline energia, gravitatsiooni töö ja langusel hõõrdumisele kaduv energia, energiaribadega, mis muutuvad, kui lohistad vagunit.

Kuidas kasutada

  1. Sisesta mass ja kõrgus, millelt see algab.
  2. Sea kõrgus, milleni see on laskunud, või lohista vagunit mööda mäge ning sea, kui palju energiat hõõrdumine jätab.
  3. Vaata selle kiirust seal ja jälgi energiaribasid: kõrgusenergia muutub liikumiseks ja hõõrdumine võtab oma osa.

Kuidas see töötab

Millegi tõstmine salvestab energia selle kõrgusesse: potentsiaalne energia m·g·h, kus m on mass, g raskuskiirendus ja h kõrgus. Allapoole liikudes teeb gravitatsioon tööd, W = m·g·Δh, ja see energia muutub liikumiseks ehk kineetiliseks energiaks ½·m·v². Hõõrdumine ja õhutakistus võtavad osa ning muudavad selle soojuseks, kuid kogusumma on alati võrdne algsega.

500 kg ameerika mägede vagunil, mis algab puhkeolekust 30 m kõrgusel, on 500 × 9,81 × 30 ≈ 147 kJ. 10 m kõrgusel on see langenud 20 m, seega on gravitatsioon teinud tööd 98 kJ; kui sellest 90 % muutub kiiruseks, annab ½ × 500 × v² = 88 kJ kiiruseks v ≈ 18,8 m/s ehk umbes 68 km/h. Võimsus on töö ajaühikus: 98 kJ kolme sekundiga on umbes 33 kW.

Kiirus ei sõltu raja kujust, vaid langenud kõrgusest ja kadudest, mida siin loetakse ühe osana langusest. Põhineb raamatul OpenStax University Physics, 1. köide, peatükid 7 ja 8 (openstax.org).

Arvutusnäide

Kui palju energiat sisaldab 500 kg koorem 30 m kõrgusel ja kui kiiresti see liigub, kui jõuab maapinnale?

  1. E = m · g · h = 500 × 9,80665 × 30 = 147,1 kJ.
  2. Kui sellest muutub liikumiseks 90%: ½ m v² = 90% × E, seega v = 23 m/s (83 km/h).

147,1 kJ, maapinnale jõuab kiirusel 23 m/s.

Korduma kippuvad küsimused

Kas raskem vagun läheb mäest alla kiiremini?

Selles mudelis mitte, kui algkiirus, kõrgus ja kasutegur on samad. Mass skaleerib energiat ja inertsi võrdselt, jättes kiiruse muutumatuks.

Kas auto võib tõusta kõrgemale oma algkõrgusest?

Võib, kui sellel on piisavalt algset kineetilist energiat või see saab energiat mootorilt. Puhkeolekust ilma lisaenergiata startiv auto ei saa algkõrgusest kõrgemale tõusta.

Kas ajasisend muudab kiirust?

Ei. Aega kasutatakse ainult keskmise võimsuse arvutamiseks raskusjõu tehtud tööst; kiirus tuleneb energiabilansist.

Kas kasutegur vähendab ka algset kineetilist energiat?

Ei. Siin rakendub kasutegur ainult kukkumisel vabanevale gravitatsioonienergiale; algne kineetiline energia säilib.

Kas seda saab kasutada veereva palli jaoks?

See ei arvesta pöörlemises salvestatud energiat. Veereval pallil võib seetõttu olla väiksem edasikiirus, kui see punktkeha mudel ennustab.

Saada tagasisidet