Liigu sisu juurde

Kas see valgus lööb metallist elektrone välja?

Footoni energia võrreldes väljumistööga: elektronide energia ja kiirus, lävi ja peatuspinge. Lohista valgust sageduse telge mööda.

Valgus antud
nm

Kiireimad elektronid

1,15 eV

Metall Tseesium: elektroni vabastamiseks on vaja 1,95 eV, igaüks 400 nm footonitest toob 3,10 eV; kiireimatele elektronidele jääb 1,15 eV, nad lahkuvad kiirusega 636 km/s ja nende peatab pinge 1,15 V.

Põhiväärtused tabelina
ValgusFootonKiireim elektron
451 nm2,75 eV0,00 eV
400 nm3,10 eV0,35 eV
Footoni energia
3,10 eV
Väljumistöö φ
2,75 eV
Lävi
451 nm (665 THz)
Peatuspinge
0,35 V
Suurim kiirus
351 km/s

Footoni energia võrreldes väljumistööga: elektronide energia ja kiirus, lävi ja peatuspinge. Lohista valgust sageduse telge mööda.

Kuidas kasutada

  1. Vali metall või „Muu“, et sisestada oma väljumistöö.
  2. Sisesta valguse lainepikkus (või lülitu sagedusele) või lohista punkti diagrammil sageduse telge mööda.
  3. Vaata, kas elektrone vabaneb, kui suur on nende suurim energia ja kiirus, milline on lävi ja pinge, mis neid peatab.

Levinud metallide väljumistöö ja lävilainepikkus

MetallVäljumistöö (eV)Lävilainepikkus (nm)
Tseesium1,95636
Kaalium2,29541
Naatrium2,75451
Kaltsium2,87432
Tsink3,63342
Alumiinium4,06305
Hõbe4,26291
Volfram4,32287
Vask4,53274
Raud4,67265
Kuld5,10243
Plaatina5,12242

Lävest pikema lainepikkusega valgus ei vabasta elektrone. Tüüpilised teatmeteose väärtused; need muutuvad pinna seisundiga veidi.

Kuidas see töötab

Valgus tuleb pakettidena, mida nimetatakse footoniteks, ja iga footon annab kogu oma energia ühele elektronile. Metallist pääsemiseks vajab elektron vähemalt teatud energiat, väljumistööd φ. Kui footonil on seda vähem, ei juhtu midagi, olgu valgus kui tahes eredam; eredam valgus tähendab vaid rohkem footoneid. See ajas füüsikud segadusse, kuni Einstein selle 1905. aastal ära seletas.

Sagedusega f footoni energia on E = hf = hc/λ, kus h = 6,626 × 10⁻³⁴ J·s on Plancki konstant, c valguse kiirus ja λ lainepikkus. Kiireim elektron saab, mis üle jääb: KE = hf − φ. Elektronid hakkavad lahkuma lävisagedusel f₀ = φ/h ja vastupinge V₀ = KE/e peatab ka kiireima. Violetne valgus lainepikkusega 400 nm kannab 1240 ÷ 400 = 3,10 eV; naatriumis (φ = 2,75 eV) vabastab see elektrone energiaga kuni 0,35 eV, mida peatab 0,35 V.

Väljumistööd on puhaste metallide CRC Handbook of Chemistry and Physics’is loetletud madalaimad väärtused; oksiidi või mustusega pinnad võivad erineda mõne kümnendiku elektronvolti võrra. Valemid põhinevad OpenStax University Physics 3. köite lõigul 6.2 (openstax.org).

Korduma kippuvad küsimused

Miks eredam punane valgus elektrone ei vabasta?

Iga elektron neelab ühe footoni ja punase footoni energia (umbes 1,9 eV) on väiksem kui enamiku metallide väljumistöö. Eredam kiir tähendab vaid rohkem footoneid sama liiga väikese energiaga.

Milline metall töötab nähtava valgusega?

Leelismetallid: tseesium (1,95 eV) reageerib kuni umbes 636 nm ehk punakasoranži valguseni ja kaalium (2,29 eV) kuni umbes 541 nm-ni. Seetõttu kasutatakse tseesiumi valgusanduritel ja footokordistitel.

Mis on peatuspotentsiaal?

Vastupinge, mis tõrjub tagasi ka kiireimad elektronid, nii et elektrivool katkeb. Voltides võrdub see kiireimate elektronide energiaga elektronvoltides ja nii seda efekti mõõdetaksegi.

Kas valguse intensiivsus muudab midagi?

See muudab, kui palju elektrone sekundis lahkub, mitte seda, kui kiiresti nad liiguvad. Iga elektroni energia sõltub ainult valguse sagedusest ja metallist.

Kes seletas fotoefekti ära?

Albert Einstein 1905. aastal, oletades, et valgus tuleb energiapakettidena hf. Selle eest sai ta 1921. aastal füüsika Nobeli preemia.

Saada tagasisidet