Liigu sisu juurde

Kui tugevalt vedru tagasi tõmbab?

Vedru jõud, salvestatud energia ja kiikumisperiood vedru jäikuse, venituse ja massi põhjal; Hooke’i seadus joonistub otse.

N/m

Vedru jõud

20 N

Venitusel 10 cm tõmbab vedru jäikusega 200 N/m tagasi jõuga 20 N ja salvestab energiat 1 J; massi kiikumisperiood on 0,314 s.

Põhiväärtused tabelina
Venitus (cm)Jõud (N)Energia (J)
2,550,0625
5100,25
7,5150,563
10201
Salvestatud energia
1 J
Kiikumisperiood
0,314 s (3,18 Hz)
Suurim kiirus
2 m/s
Venitus ainult massi mõjul
2,45 cm

Vedru jõud, salvestatud energia ja kiikumisperiood vedru jäikuse, venituse ja massi põhjal; Hooke’i seadus joonistub otse.

Kuidas kasutada

  1. Sisesta vedru jäikus njuutonites meetri kohta; see on sageli vedrule või selle andmelehele trükitud.
  2. Sisesta, kui kaugele vedru on venitatud või kokku surutud, või lohista punkti piki joont.
  3. Lisa vedru küljes olev mass, et näha, kui kiiresti see kiigub; lohista joone otsa, et proovida jäigemat või pehmemat vedru.

Vedru jäikusega 200 N/m

Venitus (cm)Jõud (N)Salvestunud energia (J)
240,04
5100,25
10201
20404

Kuidas see töötab

Vedru tõmbab seda tugevamini tagasi, mida rohkem seda venitada, ja võrdeliselt: kaks korda suurem venitus annab kaks korda suurema jõu. See on Hooke’i seadus, F = k·x, kus x on venitus puhkepikkusest ja k vedru jäikus, jõud ühe meetri venituse kohta. Jäiga autovedru k on kümneid tuhandeid N/m, pastapliiatsi vedrul paarsada.

Venitamine nõuab tööd ja vedru salvestab selle: energia on jõujoone aluse kolmnurga pindala, E = ½·k·x². 200 N/m vedru, mida on venitatud 10 cm, tõmbab jõuga 200 × 0,1 = 20 N ja salvestab ½ × 200 × 0,1² = 1 J. Lase lahti massiga m ja see kiigub perioodiga T = 2π·√(m ÷ k), mis on mis tahes venituse korral sama: 0,5 kg selle vedru küljes kiigub iga 2π × √(0,5 ÷ 200) ≈ 0,31 s järel.

Päris vedrud järgivad Hooke’i seadust vaid elastsuspiirini; edasi venitatuna jäävad nad püsivalt kõveraks. Periood eeldab, et vedru on massist palju kergem ja summutust pole. Valemid pärinevad raamatust OpenStax University Physics, 1. köide, jaotised 15.1 ja 15.2 (openstax.org).

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas leida vedru jäikust?

Riputa vedru külge teadaolev mass ja mõõda venitus: k = m·g ÷ x. Mass 1 kg, mis venitab vedru 5 cm, annab 9,81 ÷ 0,05 ≈ 196 N/m.

Mis vahe on rippuval pikenemisel ja võnkeamplituudil?

Rippuv pikenemine on massi kaalust tekkiv staatiline venitus. Vertikaalse vedru võnkumisel on amplituud lisanihe sellest rippuvast tasakaaluasendist, mitte koormamata pikkusest.

Mis juhtub kahe vedruga?

Kõrvuti töötavad nad nagu üks vedru jäikusega k₁ + k₂. Üksteise järel on nad pehmemad: 1 ÷ k = 1 ÷ k₁ + 1 ÷ k₂.

Kas kokkusurumist tuleks sisestada negatiivse pikenemisena?

Ei. Sisesta nihke positiivne suurus. Tööriist näitab jõu ja salvestunud energia suurust, mitte märgiga jõu suunda.

Kuidas sisestada vedrukonstanti, mis on antud ühikus N/mm?

Korruta see enne sisestamist 1000-ga, et saada N/m. Näiteks 2 N/mm on 2000 N/m.

Saada tagasisidet