Mis nimed on nootidel teistes keeltes?

Kuidas see töötab

Lääne muusika jagab iga oktavi kaheteistkümneks võrdseks astmeks ehk pooltooniks. Ühe oktavi võrra tõustes sagedus kahekordistub, nii et iga pooltoon korrutab seda sama arvuga, umbes 1,0595. Noodid seotakse ühe võrdlusheliga: keskmisest C-st kõrgem A (A4), tavaliselt 440 Hz.

MIDI numbriga m noodi sagedus on f = A4 × 2^((m − 69) / 12), kus A4 on võrdlussagedus ja 69 on A4 MIDI number. Näiteks keskmine C on MIDI 60, seega f = 440 × 2^(−9/12) ≈ 261,63 Hz. Kahe sageduse vahet mõõdetakse sentides: 1200 × log₂(f₂ / f₁). Üks pooltoon on 100 senti ja oktav 1200 senti.

See on võrdtempereeritud häälestus, mida kasutavad klaverid ja enamik tänapäevaseid pille. Muudes häälestustes, näiteks puhtas häälestuses, erinevad noodid mõne sendi võrra. Oktavinumbrid järgivad teaduslikku helikõrguse tähistust, nii et keskmine C on C4. Saksa ja Põhjamaade süsteemis nimetatakse inglise B-nooti H-ks ja B-bemolli B-ks.