Mis faasis on Kuu?

Kuidas see töötab

Kuu ei kiirga ise valgust: Päike valgustab alati poolt Kuust. Muutub see, kui palju valgustatud poolest Maalt näeme. Umbes iga 29,5 päeva järel läbib Kuu kõik faasid: noorkuu, kui valgustatud külg on meist eemale pööratud, seejärel kasvav kuusirp, esimene veerand, kasvav kuu, täiskuu ning taas kahanev kuu läbi viimase veerandi kitsa kuusirbini.

Leht leiab Kuu ja Päikese asukoha põhjal faasinurga i ehk nurga Päikese ja Maa suundade vahel Kuult vaadatuna ning näitab valgustatud osa k = (1 + cos i) / 2. Noorkuu ajal on k väärtus 0, veerandite ajal 50% ja täiskuu ajal 100%. Vanus on päevade arv viimasest noorkuust. Näiteks 12 päeva pärast noorkuud on Kuu kasvav ja umbes 90% valgustatud. Meetod pärineb Jean Meeusi raamatu „Astronomical Algorithms“ peatükkidest 48 ja 49. Kuutõus ja kuuloojang on hetked, mil Kuu ülaserv puudutab valitud kohas horisonti, arvestades Kuu lähedust Maale (parallaksi) ja valguse paindumist atmosfääris (Meeus, peatükid 15 ja 47).

Faaside ajad on täpsed mõne minuti piires ja samad kõikjal Maal; need kuvatakse UTC järgi. Pilt näitab Kuud põhjapoolkeralt vaadatuna: lõunapoolkeral on valgustatud külg vastupidi. Kuutõusu ja kuuloojangu täpsus on umbes minut, arvestamata künkaid, hooneid ja ilma. Umbes kord kuus on kuupäev, mil Kuu ei tõuse või ei looju, ning pooluste lähedal võib Kuu olla kogu päeva horisondi kohal või all. Leht ei näita Kuu kallet ega kraatreid.