Kuidas kirjutada oma tekst punktkirjas?

Kuidas see töötab

Punktkirjas esitatakse iga täht kuni kuue reljeefse punktiga kahes kolmest punktist koosnevas veerus. Tööriist kasutab ingliskeelsete riikide kokku lepitud ühtset inglise punktkirja (UEB) lühendamata kujul (1. aste): igal tähel on oma märk. Loodud Unicode’i punktkirjamärke saab kopeerida dokumentidesse, siltidele ja punktkirjakuvaritele.

Mõnel märgil on mitu ülesannet, mida eristavad lisatähised. Esimesed kümme tähte a–j tähistavad ka numbreid 1–9 ja 0, kui nende ees on numbritähis (punktid 3456). See kehtib edasi läbi numbrite, komade ja punktide, nii et ingliskeelne arv 1,000 vajab seda ainult korra. Kohe numbri järel olev täht a–j vajab tähetähist (punktid 56): 3b koosneb numbritähisest, numbrist 3, tähetähisest ja tähest b. Suurtähe ette lisatakse punkt 6; läbiva suurtähega sõna ette kahekordne tähis ning vähemalt kolme järjestikuse suurtähtedega sõna ette kolmekordne tähis koos lõputähisega.

Reeglid pärinevad International Council on English Braille’i väljaandest „The Rules of Unified English Braille“ (2013). Levinud sõnu lühendavat 2. astme punktkirja ei toetata, samuti mitte matemaatikat, muusikat, diakriitikuid ega arvutipunktkirja.